Mis on krediidiskoor ja miks see on oluline?
Krediidiskoor on tähtis finantsnäitaja, mis mõjutab sinu laenuvõimalusi ja finantse. Sinu krediidiskoorist sõltub, kas ja millistel tingimustel sulle laenu antakse. Mida parem on sinu krediidiskoor, seda soodsamad on laenutingimused, sealhulgas madalam intressimäär. Samas võib madala krediidiskooriga inimesel olla pangast laenu saamine keeruline või isegi võimatu. Sellisel juhul võivad laenutingimused olla karmimad ja intressid oluliselt kõrgemad kui neil, kellel on hea krediidiskoor.
Selles artiklis uurib Altero.ee, mis krediidiskoor täpsemalt tähendab, kuidas eraisiku krediidiskoor arvutatakse ja miks see oluline on.
Mis on krediidiskoor?
Krediidiskoor on skoor, mille alusel hindavad finantsasutused sinu laenuvõimet ja usaldusväärsust. Näiteks mõjutab krediidiskoor, kas saad laenu madalama intressiga või mitte. Kõrgem krediidiskoor tähendab tavaliselt soodsamaid laenutingimusi. See sõltub mitmest tegurist, sealhulgas makseajaloost ja finantskäitumisest. Krediidiskoori kohta leiad infot.
Miks on sinu krediidiskoor oluline?
Sinu krediidiskoor mängib olulist rolli mitmel põhjusel. Esiteks mõjutab see otseselt sinu laenutingimusi. Mida kõrgem on sinu skoor, seda paremad on tingimused – sealhulgas madalam intressimäär. Kõrge krediidiskooriga on kõige mugavam laene võtta.
Teiseks määrab eraisiku krediidiskoor, kas sul on üldse võimalik laenu saada. Madala skooriga võib laenu saamine olla keeruline, kuna laenuandjad näevad sind suurema riskina. Sellisel juhul võivad nad kas keelduda laenu andmisest või pakkuda seda kõrgema intressiga, mis muudab laenu kallimaks ja raskemini hallatavaks.
Millistest andmetest eraisiku krediidiskoor arvutatakse?
Eraisiku krediidiskoor arvutatakse mitmesuguste tegurite põhjal, mis kajastavad inimese finantskäitumist ja maksevõimet. Näiteks analüüsitakse varasemat maksekäitumist, maksehäirete olemasolu ning nende kestust ja summasid. Lisaks võetakse arvesse inimese krediidiaktiivsust, sealhulgas esitatud laenutaotluste arvu, samuti ametlikke teadaandeid ja võimalikke kohtulahendeid. Positiivse mõju skoorile avaldavad varad, nagu kinnisvara või osalused ettevõtetes. Kõik need andmed kombineeritakse, et luua hinnang, mis näitab inimese üldist krediidivõimet ja aitab hinnata tema usaldusväärsust laenuandjate silmis.
Eraisiku krediidiskoor koostatakse mitmesuguste andmete põhjal, sealhulgas:
- Maksu- ja Tolliamet – Näitab sinu sissetulekuid ja maksukäitumist.
- Rahvastikuregister – Sisaldab üldandmeid, nagu vanus ja elukoht.
- Maksehäireregister – Peamine andmeallikas, mis näitab, kas sul on olnud võlgnevusi.
- Kinnistusregister – Kinnisvara olemasolu võib parandada sinu krediidiskoori.
Kõige suuremat mõju omavad andmed maksehäireregistrist ja Maksu- ja Tolliametist, kuna need kajastavad sinu maksevõimet ja finantsdistsipliini.
Krediidiskoori põhilised komponendid
Sissetulek ja väljaminekud: Sinu ametlik sissetulek (nt palk) on positiivne tegur, mis tõstab krediidiskoori, kuna see näitab, et sul on raha laenumaksete tegemiseks. Samuti analüüsitakse sinu elamiskulusid, kus liiga suured kulutused võrreldes sissetulekuga võivad krediidiskoorile negatiivselt mõjuda. Sissetulekute kohta saadakse teavet näiteks pangakonto väljavõttelt või Maksu- ja Tolliameti päringutest. Väljaminekute analüüs toimub samuti konto väljavõtte alusel.
Laenukoormus: Kui sul on mitu laenu, liisingud või krediitkaardid, siis võib laenukoormus olla määrav tegur. Kui olemasolevad kohustused moodustavad suure osa sinu sissetulekust, on see laenuandjatele riskiteguriks. Kõik finantskohustused tuleb taotlusvormile täpsustada, kuna need annavad ülevaate sinu hetkeolukorrast. Eestis on tulevikus plaanis luua üleriigiline positiivne krediidiregister, mis aitab hinnata varasemaid finantskohustusi.
Makseajalugu: Kui oled oma arved alati õigeaegselt tasunud, on see krediidiskoorile positiivne. Kuid kui sul on maksehäire, mis on registreeritud maksehäireregistris, võib see krediidiskoori negatiivselt mõjutada. Isegi kui oled minevikus maksehäireid tasunud, võivad need kahjustada sinu krediidiskoori aastateks.
Laenutaotluste arv: Iga kord, kui esitad laenutaotluse, tehakse sinu kohta taustapäringud,, ehk tekib logi. Seda logi saab näha näiteks Creditinfo lehelt. Kui päringute arv on suur, võivad laenuandjad seda pidada riskiks, kuna see võib viidata sellele, et oled pidevalt laenu otsimas.
Ametlikud teadaanded: Samuti kontrollitakse, kas sul on seaduserikkumisi või kohtulahendeid. Ametlikes Teadaannetes avaldatakse vaid selline teave, mille avaldamine on õigusaktide järgi kohustuslik. Need andmed on kergesti jälgitavad Riigiteataja lehelt.
Muud päringud: Laenuandjad võivad teha päringud rahvastikuregistrisse, et kontrollida esitatud isikuandmete õigsust. Suuremate laenusummade puhul tehakse ka päringud äriregistrisse ja kinnisturegistrisse, et saada infot sinu ettevõtete ja kinnisvara kohta.
Creditinfo.ee (maksehäireregister)
Creditinfo.ee on äriinfo andmebaas ja maksehäireregister, kust saad oma isikukoodi alusel tellida eraisiku krediidiraporti. See raport sisaldab teavet maksehäire tekkimise tõenäosuse kohta, mis on sarnane traditsioonilise krediidiskooriga, kuigi tegu pole täpselt sama näitajaga. Tulemused esitatakse protsentides ja jagunevad järgmistesse kategooriatesse:
- 0–2,5%: madalaim risk
- 2,6–4%: madal risk
- 4,1–7,7%: mõõdukas risk
- 7,8–24,9%: kõrgem risk
- 25–100%: kõrgeim risk
Oluline on teada, et Creditinfo on paljude Eesti finantsasutuste jaoks peamine andmebaas, kuid pole selge, kui suures ulatuses nende poolt pakutavaid mudeleid krediidiskoori arvutamiseks kasutatakse. Finantsasutustele ei ole kohustuslik kasutada vaid Creditinfo mudeleid, kuna turul on ka teisi teenusepakkujaid.
Riskiklassid ja soovitused
Krediidiskoor jääb vahemiku 0,00-1,00, kus 0 tähendab madalat ja 1 kõrget krediidiriski. Otsuste tegemise lihtsustamiseks on vahemik jaotatud viite riskiklassi. Igale riskiklassile vastab ka soovitatav käitumisjuhis, mis aitab teha paremaid otsuseid müügis ja hiljem, kui klient ei ole maksetähtajaks tasunud.
I riskiklass – usaldusväärne
Esimeses riskiklassis on ettevõtted, millel on kõik aruanded esitatud ja maksuvõlgnevused puuduvad või need on väiksemad võrrelduna teiste ettevõtetega. Juhatusega ei ole seotud halva mainega teisi ettevõtteid või neid on suhteliselt vähe.
Tegemist on usaldusväärse ettevõttega. Sellele kliendile müüki tehes lähtu oma tavatingimustest või ole isegi paindlikum. Kui klient siiski ei maksa õigeks ajaks arvet, siis kasuta meeldetuletusteateid.
II riskiklass – neutraalne
Teise riskiklassi kuuluvad ettevõtted, millel võib olla esinenud lühiajalisi hilinemisi kohustuste täitmisel, mis võivad olla tingitud ka teadmatusest või muudest mittetahtlikest põhjustest.
Neutraalsesse riskiklassi kuuluvale ettevõttele võid pakkuda müüki tavapärastel tingimustel, kuid soovitatav on jälgida kliendi maksekäitumist. Kui klient ei tasu arveid õigeaegselt, kasuta meeldetuletus- või hoiatusteateid. Vajadusel kohanda tingimusi, lühendades maksetähtaegu või vähendades antavat krediiti.
III riskiklass – piiripealne
Sellesse riskiklassi kuuluvad paljud alustavad ja noored ettevõtted (alla 2 aasta). Juhatusega ei ole enamasti seotud halva mainega ettevõtteid, aga on erandeid. Aruandeinfo on puudulik või on korralikult esitatud. Ettevõttel võivad esineda maksuvõlgnevused.
Piiripealsese riskiklassi kuuluvale kliendile müües võib olla vajalik kasutada lisainfot. Kohanda müügitingimusi või küsi riskide maandamiseks soovitud ulatuses ettemaksu. Kui klient ei maksa õigeks ajaks arvet, siis kasuta hoiatusteateid ja vähenda antavat krediiti või lühenda maksetähtaegu.
IV riskiklass – problemaatiline
Sellesse riskiklassi kuuluvatel ettevõtetel puuduvad majandusaastaaruanded või hilinetakse nende esitamisega. Esinevad suured ja/või püsivad maksuvõlad. Juhatusega võib olla seotud mitmeid halva mainega teisi ettevõtteid. Firmal puududa ka KMKR registreering.
Problemaatilisele firmale müü ainult ettemaksuga või küsi lisagarantiid. Kui klient ei maksa õigeks ajaks arvet ja maksmine venib nädalate või kuude pikkuseks, siis proovi teha juhatuse liikme käendusega maksekokkulepe või kasuta inkassoteenuseid.
V riskiklass – riskantne
Sellesse riskiklassi kuuluvatel ettevõtetel on tavaliselt aruanded esitamata juba mitmeid aastaid ja on suured võlad. Enamasti on esitamata ka mitmed maksudeklaratsioonid ning juhatusega võib olla seotud ka teisi halva mainega ettevõtteid.
Riskantsele ettevõttele müü ainult ettemaksuga. Kui sellesse riskiklassi kuuluval kliendil on maksmata arveid, siis nõude laekumine on ebatõenäoline. Raha kättesaamiseks võid kasutada inkassoteenuseid.
Info ja pildid võetud riskiklasside kohta https://krediidiskoor.ee/krediidiskoorist/.
Kuidas oma krediidiskoori parandada?
Esiteks tasub alati arved ja laenumaksed õigeaegselt tasuda, et näidata end usaldusväärse laenusaajana. Samuti on oluline omada regulaarset ja kindlat igakuist sissetulekut, kuna see annab laenuandjatele kindlustunde sinu maksevõimekuses. Kindel sissetulek aitab vältida makseviivitusi ja võib positiivselt mõjutada ka laenu suurust, mida sulle pakutakse.
Krediidiskoori paranemisele aitab kaasa ka tagatiste või käendajate olemasolu. Kui sul on näiteks kinnisvara, auto või usaldusväärne käendaja, on laenuandjatel vähem riski, mis suurendab sinu laenuvõimalusi.
Samuti tasub aeg-ajalt oma krediidiandmeid kontrollida erinevatest registritest. Kuigi ise ei saa krediidiskoori täpselt arvutada, saad siiski teada, millised andmed on sinu kohta olemas. Need andmed aitavad hinnata, kuidas sinu maksevõimekus välja paistab ning võimaldavad vajadusel parandusi teha.
Kokkuvõttes, oma krediidiskoori parandamiseks tuleb tasuda arved õigeaegselt, hoida kindlat sissetulekut ja arvestada tagatiste või käendajatega. Samuti on kasulik oma krediidiandmeid regulaarselt kontrollida, et olla teadlik võimalikest muudatustest.
Milline on hea krediidiskoor?
Krediidiskoori arvutamiseks ei ole ühtset rahvusvahelist süsteemi, mistõttu selle hindamiseks kasutatakse erinevates riikides erinevaid meetodeid ja skaalasid. Näiteks Ameerika Ühendriikides ulatub krediidiskoor tavaliselt vahemikku 300–850. Skoor 850 on juba väga hea ja kõrgemaid väärtusi on keeruline saavutada. Ameeriklased saavad oma krediidiskoori hõlpsasti vaadata, logides sisse pangakontole, kusjuures suurem skoor näitab paremat mainet ja suuremat usaldusväärsust finantsasutuste silmis.
Ühendkuningriigis mõõdetakse krediidiskoori vahemikus 0–999. Seal kasutavad krediidiagentuurid aga erinevaid hindamissüsteeme. Näiteks võib üks agentuur pidada head krediidiskoori väärtuseks alates 531 punktist, teine aga alles alates 881-st.
Eestis saab eraisiku krediidiskoori või krediidihinnangu tellida Creditinfost, kus seda hinnatakse maksejõuetuse tõenäosusena protsentides. Skaala on järgmine:
- 0–1.9% – Väga hea
- 2–5.9% – Hea
- 6–14.9% – Rahuldav
- 15–100% – Kasin
Eestis on seega krediidiskoor tihedalt seotud inimese maksevõime ja finantskäitumisega ning seda kasutatakse hinnangu andmiseks laenuandjate ja teiste finantsasutuste otsuste tegemisel.
Kokkuvõte
Krediidiskoor on oluline näitaja, mis mõjutab laenutingimusi ja rahalist usaldusväärsust. Kõrge skoor võimaldab saada laenu madalama intressiga, samas kui madal skoor võib viia karmimate tingimusteni. Krediidiskoor arvutatakse makseajaloo, sissetulekute, väljaminekute, laenukoormuse ja maksehäirete alusel.
Krediidiskoori parandamiseks tuleb tasuda arved õigeaegselt, stabiliseerida sissetulekud, hoida finantskohustused kontrolli all ja vältida maksehäireid. Regulaarne krediidiandmete kontroll aitab ennetada probleeme ja planeerida finantsasju.
Hea krediidiskoor tagab paremad laenutingimused ja avardab finantsvõimalusi, aidates säästa ja saavutada majanduslikku stabiilsust. Teadlik finantskäitumine on võtmetähtsusega. Uuri lisaks Altero.ee
